"kalatagavara" - 1 õppematerjal

Eeste talutoit

XIX sajandi teisel poolel lahutas arenev tööjaotus endisest järsemalt põllumehi randlastest- kaluritest. Käesoleva sajandi 40-ndate aastateni käisid talumehed randades endale kala vahetamas vilja, villa, Saaremaal vahel ka õlle vastu, hiljem raha eest ostmas. Headel saagiaegadel käisid kalamehed ise laatadel ja külades kalu pakkumas. Mere- ja järvedeäärne rannarahvas sai värsket kala püügihooaegadel, sisemaa rahvas vanemal ajal 2-3 korda aastas, siis, kui rannast käidi kalatagavara toomas. Võrreldes kala ja liha osa leivakõrvasena, võib eelöeldust järeldada, et möödunud sajandil oli eesti talurahva toidus kala, eriti soolakala osa liha osast suurem, see tähendab et kala, nimelt silku, sai näpu vahel hoida ja leiva kõrvale hammustada sagedamini ja igapäevasemalt kui liha. Nii kala kui liha vinnutati vanasti, s.o. kuivatati tagavaraks kevadel tuule ja päikese käes, eriti siis, kui sool oli kallis