Eesti keskaeg
Korralikuks viljasaagiks loeti viis seemet. Saagikus sõltus väetamisest ja
see sõltus loomade arvust. Mõisnikud kontrollisid talude viljasaagi üle. Saare-Lääne
piiskopkonnas osteti talupoegadelt vilja madalate sundhindadega kokku juba 1510-
1520. aastatel. Eramõisnikud püüdsid kehtestada 16. sajandil oma talupoegade
majapidamise ülejääkidele eelisostu õigust. Lisa tulu saadi kõrge intressiga vilja
laenamisest talupoegadele. Mõisamajand - Mõisamajandi juurde kuulusid: metsad,
kalastusvesi, mesipuud, juurviljaaed.
Talupoegade koormised 13.-16. saj: Maaomanikul oli õigus võtta talupoegadel
regulaarset andamit, kas igal aastal püsiva suurusega hinnust või, sagedamini, igal
aastal uuesti määratava suurusega kümnist. Hinnus oli kindlaksmääratud ja tavaliselt
väiksem kui kümnis. 16. sajandil Eestis tavaline viljakümnis oli veerand saagist.
Võimatu on saada ülevaadet 13.-16. sajandi Liivimaa talupoegade koormistest, sest
annaabi.ee 
