1)Rannikupüük- kalurid elavad rannikut palistavates kalurikülades ja püüavad väikeste paatidega kala. Kala töötlevad ise või annavad väikestele tehastele ning ei kalasta rannikust kaugel. 2)Ookeanipüük- püütakse rannikust kaugel, püügile tuleb saata terve laevastik( baaslaevad, kalaluurelaevad, materjale-või toodangut ära vedavad laevad ) . 3)Kalakasvatus- kalanduse korraldus, kus püütavat kala kasvatatakse eelnevalt inimese rajutud basseinides. Tähtsamad kalastuspiirkonnad: Vaikse ookeani kalavarad. Loode-ja kirdeosa ja ka ookeani läänepoolsed saartevahelised alad. Riigid- Jaapan, USA, Tsiili, Peruu. Kes, mis on maailmamere peamised igapäevased reostajad? Rannikul paiknevad linnad ja tööstuskeskused ning meretransport. Eesti kalapüügiseadus? On ettenähtud, et kalapüügil ja veetaimede kogumisel tuleb säilitada nende varude säilimine. Metsamajandus- majandusharu, mis tegeleb metsa kasvatamise, kaitse, valve ja majandusega
elavatele organismidele. Fütoplanktoni teke sõltub siijustingimustest ja taimtoitainete olemasolust. Kõige rohkem orgaanilist ainet toodetakse suhteliselt kitsas rannalähedases piirkonnas. Orgaanilise aine hulk maailmameres võib suuresti kõikuda. Kõige kõrgem on produktiivsus 40.-60. lõunalaiuse vahel. Suur fütoplanktoni ja sellest oleneva zooplanktoni hulk on omakorda eelduseks kalarikkusele. Keskmiselt kõrgema orgaanilise aine sisaldusega alad on ühtlasi maailma suurimad kalastuspiirkonnad. PÕHJAVESI maa sees olev vesi, mis võib sõltuvalt kivimite veeläbilaskvusest moodustada veekihte. AERATSIOONIVÖÖND maakoore osa, kus koos veega esineb kivimites ka õhku, ülemine pinnakatte osa, kus põhjevee tase kõigub Sademete hulgaga Pinnakatte materjali omadustest (kui suured poorid, näiteks jäme kruus või liiv, siis põhjavee tase madal, kui savine pinnas, siis poorid väikesed ja vesi tõuseb kõrgele)
elusorganismid. Kalavarusid toodetakse järgmistest veealadest: 1. Siseveekogud--sageli on selles piirkonnas toimunud ülepüük või saastatus ja varud on väikesed. 2. Rannikumeri--Kõige rohkem kasutatav piirkond. Rannikumereks loetakse maksimaalselt 200 meremiili (u. 370 km), seda nimetatakse rannikuriikide majandustsooniks. 3. Avaookean--Kogu inimkonna ühisvara. Ookeanipüük nõuab vastavat laevastiku. Tähtsamad kalastuspiirkonnad maailmas Kõige suuremad on Vaikse Ookeani kalavarud (selle kaguosas kulgeb piki rannikut võiumas külm hoovus). Atlandi Ookeanis on peamised kalapüügikohad ookeani loode- ja kirdenurgas. Tänu mississippi hoovusele on kalarikas ka Mehhiko lahe USA-poolne rannik. Atlandi Ookeani lõuna osas, Aafrika rannikul on külm hoovus, seega on ka seal head kalavarud. India Ookeanis ja Põhja-Jäämeres eriti kala ei ole. Kuigi Lõuna-Jäämeres on rikkalik vee-elu,
annaabi.ee 
