Soome-ugri rahvakultuur
Jahi- ja korilusühiskonna aegadest pärinevat külakogukonda on peetud üldse
vanimaks inimühiskonna põhjamaiste oludega kohanemise vormiks. Kogukonda kuuluvate inimeste arv oli suhteliselt
väike, sinna kuulus keskmiselt umbes kümme peret, igas peres oli viis-kuus inimest.
Siida, mille piire märkisid teatud maamärgid nagu tundrud, mäed või veekogud, moodustas omavahel tihedalt seotud
perede ja suguvõsade ühenduse. Siida majanduslikuks aluspõhjaks olid talle kuuluvad jahi- ja kalastuspaigad, mille
külakoosolek või külavanem jaotas suguvõsadele ja peredele kasutamiseks. Siida liikmeid käsitleti kohtu-, maksu-,
usu- ja abieluasjades ühtse tervikuna.
Siidade vahel olid täpselt kindlaksmääratud piirid, mis olid kõigile teada, kuigi neid polnud maastikule maha
märgitud. Naabersiida alale ei mindud isegi põdrajahi ajal, kuid kokku leppides võisid paar-kolm kogukonda võtta
ühiselt ette jahiretki
annaabi.ee 
