Soome kirjanduse ajalugu
ja 17. sajandist on pärit mõned lüüriliste runode ja karupeie-
laulude ülestähendused ning 18.sajandi lõpul ilmub haritlaskonna silmapiirile runo
Väinämöise laevaretkest ja kandlemängust - esimese näitena ainestikust, mille põhjal
Lönnrot tegi hiljem "Kalevala". Ja alles 1815.aastal pandi kirja esimesed pulmalaulud.
Mõned runod käsitlevad aineid, mis viitavad selgesti keskaega, teiste runode teemad
kajastavad põllundus-kultuurist varasema jahindus-ja kalastuskultuuri jooni, mõnes runos
esineb arusaamasid, mis tunduvad igivanadena,- nt on soome-karjala maailmasünnimüüdi
paralleele leitud kogu Euraasiast.
Osasid runosid võib siduda teatava ajaperioodiga, nt keskajaga otse oma sisu põhjal.
Kui ei saa osutada runo skandinaavia, vene või läti-leedu päritolule ning kui selle aine, nimed
või keel ei viita täiesti selgesti sünnipaigale, tuleb uurimisel sagedasti rahulduda otsusega, et
laul on võinud sündida ükskõik kus soome-eesti keelealal.