Hüdroenergia
Veevaestel perioodidel koguvad paljud
elektrijaamad vett ja lasevad seda läbi turbiini periooditi.
Üksnes vee puhtus ei taga veel veekogu headust ökoloogilises mõttes. Väga olulised on ka veekogu
hea füüsiline seisund ja looduslähedane reiim. Riigi kulutused reovee puhastamiseks muutuvad
mõttetuks, kui rikume veekogud mõnel teisel viisil, näiteks elektrit tootes.
Ei saa salata, et tihti kaunistavad paisjärved maastikku ning on hinnatud suplus- ja kalastuskohana.
Elustikule tekitatava kahju kaaluvad need head küljed üles siiski ainult üksikjuhtudel.
Eeskuju valest kohast. Võtame miskipärast eeskuju Põhjamaadest, kus hüdroenergia potentsiaal on
tohutu suur (Soome, Rootsi, Norra), ja jätame tähelepanuta selles meiega sarnaste riikide kogemuse.
Näiteks Taanis rajati viimane hüdroelektrijaam kuuekümnendatel aastatel.
Mingil arusaamatul põhjusel on hüdroenergiat Eesti oludes hakatud nimetama "roheliseks". Seda
annaabi.ee 
