Pärnu jõgi referaat
Jõgi
suubub üle 2 km pikkuste muulide vahelt Pärnu lahte ning kuulub Liivi lahe vesikonda.
Alamjooks Reiu jõe suudmeni allub mere mõjule ja on laevatatav.
Majandustegevus ja inimjõud
Pärnu jõe veejõudu on kasutatud elektrienergia tootmiseks: 1904-1963 töötas jõel Sindi
tekstiilivabriku ja 1927- 1941 Särevere hüdroelektrijaam. Suurimaid vesiehitisi on Sindi pais
(tammi pikkus 151m ja kõrgus 4,5m; kalatrepp; paisuvesi ulatub Tori-Jõesuuni) määrab
kalastikupiiri.
3
Pärnu jõe veejõudu on kasutatud juba sajandeid . erinevatel aegadel on rajatud hulgaliselt
veskipaise, puupapija kalevivabrikuid ning sadamaid, jõge mööda toimus aktiivne
palgiparvetus. Teadaolev esimene pais Pärnu jõele ehitati 1680. aastal Laupa mõisas. 20.
sajandi esimesel poolel olid Pärnu jõel veskipaisud Korbal, Paides, Türi-Allikul, Türil,