Merekultuur ja etikett
neist on jõudnud ka meie aega, kuid muutunud pelgalt tavaks või kombetäitmiseks, ilma et
usutaks nende võlujõudu. Kindlasti väljendab aga kommete täitmine lugupidamist mere, oma
elukutse ja eelmiste põlvkondade meremeeste vastu.
Kalurite uskumused,
eelajaloolisest ajast pärit, ent veel praegugi elujõulised uskumised, et teatud kombetalituste
sooritamisega võib pälvida üleloomulike jõudude kaasabi pideva kalaõnne tagamisel (või
ebaõnne vältimisel); tuntud maailma kõikide kalastajarahvaste juures.
Nüüdisajal on uskumused taandunud kombetäitmiseks või tavaks, mille tagapõhi on enamasti
ununenud.
Eestis nt. soov "Kivi kotti!", õngesöödale sülitamine, ookeanipüügil esimesse vette lastavasse
traali leiva ja nikkelmüntide asetamine; halbu endeid usutakse kohati praeguseni.
Enamik uskumusi seostuvad kaluri paadi ja kalapüünistega. Eestis langetati paadilaua puud
põhja suunas, paadi ehitamist (nagu püüniste valmistamistki) ei alustatud reedel (Kristuse
annaabi.ee 
