Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga
Katte-
liistuga püstlaudis, mida selle järgi, et seda palju kasutati ka toona rajatud asunikutaludes,
hakati nimetama ka asunikulaudiseks, kujunes omamoodi moevõtteks, mis aitas uue
ajastu maju eraldada varasemast, tsaariaja elamupärandist. Hoonete väliskujunduse
keerukuse aste on väga erinev, paljud neist on peaaegu dekoorita, mõnedel Tallinna
majadel esinevad seevastu aga peenevormilised kaunistused ja erinevad laudisetüübid,
näiteks akendealused kalasabamustrilised kassetid. Konstruktsioonitüübilt on need
enamasti kõik püstplank- või püstprusshooned, harva esineb ka sõrestikkonstruktsiooni.
Joonis 1.22 Ühel lühikesel perioodil 1930. aastate I poolel Tallinnas siiski lubati ehitada
ka kolme täiskorrusega puitkorterelamuid (vasakul). Mõned kivitrepikojaga
puitkorterelamud krohviti väljastpoolt üle, nii et need eemalt vaadates
meenutavad kivihooneid (paremal).
annaabi.ee 
