"kalasaakidest" - 1 õppematerjal

Hüdrobioloogia konspekt

Mitmesugused elemendid satuvad põhjasetetesse. Estuaarides deltade moodustamine – setted kogunevad ja moodustavad saarestiku (saviosakesed, liiv jms). Madalikud on väga soodsad õistaimede vohamiseks. 45 laiuskraadist põhja on fjordid ja kiillahed (saavad elada ainult vetikad) – tekkinud jää liikumise tagajärjel põhja poole. Seal floora kesine – nõlvad liiga järsud, kui siis makrovetikad. Apvelling toimub vaid 0,1% maailmamerest, kuid need annavad 50% kalasaakidest. Eri omadustega veemassid – seal on frondid – seal bioloogiline aktiivsus suurem (vete segunemine  biogeenide üleskerge fütoplanktoni aktiivne tegutsemine). Frondid võivad olla permanentsed (Antarktiline divergents), kuid võivad olla ka efemeersed –mõne meetrise ulatusega. Äikesevihm  veesegunemine. Avamere ja rannikumere kontrastid *Rannikukeskkondade seotus maismaa ja merepõhjaga