Vitamiinid
1939.
aastal tõestasid C. Dam ja P. Karrer vitamiin K keemilise struktuuri ning ka selle ühendi
vitameeria. Vitamiin K tähis tuleneb saksakeelsest sõnast Koagulation [4, lk 29].
K-vitamiini saab suhteliselt vähestest toiduainetest, kuid seda sünteesitakse ka
soolebakterite abil organismis. K-vitamiin soodustab vere hüübimist, teda on vaja ka luude
nõutava mineraalkoostisesse ning neerude normaalse toimimise tagamiseks [3, lk 29].
Me omastame seda hästi kalasaadustest rapsiõlist, rohelisest teest, kapsast jm [LISA1]. K-
vitamiini imendumine vajab rasvast keskkonda, sapphappeid ja rasvu lagundavat
kõhunäärme ensüümi. Sapipuuduse korral on imendumine seedekulglast häiritud. K-
vitamiini varud talletuvad maksas, vähemal määral ka põrnas, südame- ja skeletilihastes [1,
lk 36].
K-vitamiini vaegust tavaliselt ei teki, sest vajadus on suhteliselt väike. Kuid selle puudus
võib tekkida alkoholismi ja väga pikaaegse antibiootikumravi korral
annaabi.ee 
