"kalariigiga" - 1 õppematerjal

Rahvusvaheline õigus

4 esimest kodifits tavaõigust. Siseveekogud Mandri siseveekogud ja sisemeri. Siseveekogude piiritlemiseks teistest merealadest:  Tavaline lähtejoon: madalveejoon mööda rannikut  Sirge lähtejoon: kõige kaugemal asuvad punktid. Mõõnakõrgendite (looduslikult tekk maismaa-ala, mis on mõõna ajal veest ümbrits) abil. Lahed ja jõesuudmed: laius ei ületa 2 meremiili ja omavad vaid üht kaldariiki, on siseveekogud. Ajaloolised lahed alati siseveekogud. Mitme kalariigiga lahtede puhul tavaline lähtejoon. Riigi õigused siseveekogudel: täielik terr suveräniteet. Erandiks vaid teise riigi sõjalaevad, sama ka laeva kohta, millel viibib riigipea. Terrmeri Lähtejoonest mere poole avatud vee-ala. Terrmere max laius 12 mm. Riigi õigused terrmerel: kaldariigil terr suveräniteet, eelkõige kalastamise ainuõ. Riik peab garant teiste kauba- ja sõjalaevade rahumeelse ja ohutu läbisõidu. Rahumeelne on läbisõit siis, kui