Võrumaale elama tulnuile. Alates 2000. aastast ilmub võrukeelne ajaleht Uma Leht (2004. aastast iga kahe nädala tagant). Igal aastal toodetakse mõned võrukeelsed tele- ja raadiosaated. Aastal 2004 esindas Eestit Eurovisiooni lauluvõistlusel Ýstanbulis ansambel Neiokõsõ võrukeelse lauluga "Tii" ('Tee'). Üldiselt häälduvad võru tähed samuti nagu eesti keeles, v.a. järgmised erandid: q ja y ei ole võru keeles võõrtähed. Täht q märgib kõrisulghäälikut (maq, kaeq, kalaq) ja y kõrget, i-poolset õ-häälikut (sys, nyna, myyk). Võru kirjaviisis märgitakse ka kaashäälikute peenendust. Seda tehakse võru tähestikus leiduva peenendusmärgiga ´, mis käib tähe kohale või järele. Nii saadakse peenendusmärgiga tähed: , , l´, t´, k´, h´ jne. Võru keeles on peenendunud vasted kõigil konsonantidel peale q ja j. http://www.lastekas.ee/index.php?go=detail&id=1025
). Kaashääliku(ühendi)tena on kasutusel ch /ttʃ/, h /ʔ/, k /k/, kw /kʷ/, l /l/, m /m/, n /n/, p /p/, t /t/, tl /ttɬ/, ts /tts/, x /ʃ/, y /j/, s /s/, w /w/. Kasutatakse ka b, d, g, f, ñ ja rr tähte, kuid ainult hispaania laensõnades (ibid.). U ei esine üksiku häälikuna, vaid ühendites uh/hu /kʷ/ või uc/cu /k/. Üksinda seisev h on kõrisulghäälik (eesti kõnekeelses eituspartiklis mkmk; võru keele mitmuse tunnus q, nt kalaq) (Nahuatl orthography). Nahua keel on polüsünteetiline keel, mis tähendab, et sõnad koosnevad paljudest morfeemidest. Nad lisavad sõnatüvele erinevaid ees- ja järelliiteid, kuni tekivad väga pikad sõnad – üks sõna võib tähendada tervet lauset. Sõnad võib jagada kolme gruppi: tegu-, nimi- ja abisõnad (sinna kuuluvad ka üksikud olemasolevad määrsõnad). Omadussõnad on olemas, kuid enamasti käituvad nagu nimisõnad. Viimaseid iseloomustab kuuluvus (minu, sinu jne) ja
Üü (Xx) Yy (Zz) (Zz) ´ Sulgudes on antud võõrtähed. Neid kasutatakse ainult võõrkeelsete sõnade ja võõrkeelsete või vanapärases kirjaviisis nimede kirjutamiseks. Tähte c pruugitakse mõnevõrra ka luules ja ilukirjanduses. Tähte f kasutatakse ainult võõrsõnades. Üldiselt häälduvad võru tähed samuti nagu eesti keeles, v.a. järgmised erandid: q ja y ei ole võru keeles võõrtähed. Täht q märgib kõrisulghäälikut (maq, kaeq, kalaq) ja y kõrget, i- poolset õ-häälikut (sys, nyna, myyk). Võru kirjaviisis märgitakse ka kaashäälikute peenendust. Seda tehakse võru tähestikus leiduva peenendusmärgiga ´, mis käib tähe kohale või järele. Nii saadakse peenendusmärgiga tähed: , , l´, t´, k´, h´ jne. Võru keeles on peenendunud vasted kõigil konsonantidel peale q ja j. Tulevikunägemus võru keelest. Hetkel tundub, et võru keel on jätkusuutlik ning ei sure veel niipea välja. Sellele aitab kaasa Võru
annaabi.ee 
