Eesti olulisemad arengusuunad toiduainetööstuses, turismis ja puhkemajanduses.
Eesti kalatarbimine jääb tunduvalt
alla EL-i keskmisele ehk 25 kg kalale aastas. Tarbimise kasvu piirab Eestis hinnatõus, värske kala
halb kättesaadavus ja elanike suhteliselt madal ostujõud võrreldes EL keskmisega. Tuginedes Eesti
Kalaliidu andmetele on kodumaise kalatoodete tarbimine suurenenud ning näitab tõusutrendi.
Kalatoodete tarbimise struktuur on viimastel aastatel muutunud vähenenud on kalakonservide
ning kasvanud külmutatud kala, paneeritud kalatoodete ja kalapreservide osakaal. Selle põhjusteks
on rikkalikum kalatoodete valik, elanike sissetulekute kasv ning tarbimisharjumuste muutumine.
Oluliselt on suurenenud jahutatud lõheliste ja forelliliste tarbimine.
Tõusutrende näitab ka kodumaiste mageveekalade tarbimine (jahutatud koha-, ahvena-, haugi
fileede ja terve kala tarbimine). Vähenenud on pelaagiliste kalade (räim, kilu, heeringas, skumbria)
tarbimine