Etoloogia alusmooduli materjalide konspekt
Kui isendid liiguksid alal
koordineerimatult igaüks omaette, oleks neil pidevalt suur tõenäosus sattuda
kohta, mille keegi on alles äsja tühjendanud. Selle vältimiseks on kasulik liikuda
alal ringi süsteemipäraselt ja gruppidena. Nii on käitumas leitud näiteks
paljusid seemne- või taimetoidulisi linde mittepesitsusajal.
• seltsing kui informatsioonitsenter – Paljudel juhtudel sõltub toidu leidmine
juhusest (nt kajakail, kes toituvad pidevalt ringi liikuvatest kalaparvedest,
raipesööjail jt). Loomadel, kes pesitsevad kolooniatena, kust käiakse toitu
otsimas kaugemal, saavad teised koloonia liikmed informatsiooni toiduallika
asupaigast selle järgi, kust suunast pöörduvad saagiga tagasi kolooniasse need
isendid, kel saagileidmisega õnneks oli läinud. Enamasti ei ole neil puhkudel siiski
tegemist vabatahtliku infoedastusega, vaid seda infot lihtsalt pole võimalik
varjata.
annaabi.ee 
