· Turgude varustuse parandamine · Kalandusest sõltuvate piirkondade toetamine · Kalalaevastiku moderniseerimine mitte aga suurendamine Avaookeani kalapüük Kalapüük reguleeritakse rahvusvaheliste lepetega Avaookean on jaotatud püügipiirkondadeks ja riikide vahel jaotataks kvoodid Kalad harilikult hajali, kalapüük kulukas Sisevete püük Kergemini püütavad ja suurima toiteväärtusega( enmus arengummad., pole vaja sadamadi, ja suurt laevastikku, piisab kalapaatidest) Pindala piiratud kalavarud kahanenud saastuse oht. Kalakasvatus Akvakultuur - kalade mereandide kasvatus nii emres kui ka mageveekogudes ( Vetikad, teod kalad) Kalu kasvatatakse tiikides, betoon-ja plastikbasseinides, suletud veekasutusega süsteemides Traditsioonilised kalakasvatused : forell, lõhe, kaprkala ja angerjas Eestis peamine vikerforell Adrut põlluväetisie ja loomasöödana
Üks levinumaid variante oli pika ridva otsas süüdatud jaanituli. Sellise kombe kohta oli teateid Saaremaast Setumaani ja põhjus oli selles, et tuli kaugemale paistaks. Seal, kuhu jaanitule kuma paistis, kasvas vili hästi ja ümbrus oli kurja eest kaitstud. Mereäärsetel aladel aga ka Peipsi rannikul on olnud ja on tänapäevalgituntud tavaks vanu paate jaanitulele viia. Ruhnu saare elanikud tegid jaanituld ikka ainult kokkukuhjatud vanadest kalapaatidest. Selle kohta, et jaanituli tehti otse maha, on teateid üle Eesti. Tavaliselt valiti mõni kõrgem koht või küngas, et tuli ikka paremini paistaks paljud meie väiksemad mäed kannavadki Jaanimäe nime. Heaks jaanitulepaigaks olid ka vanad linnamäed. Vahel tehti lõke ka suure kivi otsa. Palju teateid on selle kohta, et korraga tehtu kaks jaanituld, üks põles üleval ridva otsas ja teine maas. Ülemist tuld peeti rohkem noorte ja maapealset vana rahva tuleks.
Üks levinumaid variante oli pika ridva otsas süüdatud jaanituli. Sellise kombe kohta oli teateid Saaremaast Setumaani ja põhjus oli selles, et tuli kaugemale paistaks. Seal, kuhu jaanitule kuma paistis, kasvas vili hästi ja ümbrus oli kurja eest kaitstud. Mereäärsetel aladel aga ka Peipsi rannikul on olnud ja on tänapäevalgituntud tavaks vanu paate jaanitule viia. Ruhnu saare elanikud tegid jaanituld ikka ainult kokkukuhjatud vanadest kalapaatidest. Taoline põletus on ühtlasi ka ohvrirõke. Sellegi kohta, et jaanituli tehti otse maha, on teateid üle Eesti. Tavaliselt valiti mõni kõrgem koht või küngas, et tuli ikka paremini paistaks paljud meie väiksemad mäed kannavadki Jaanimäe nime. Heaks jaanitulepaigaks olid ka vanad linnamäed. Vahel tehti lõke ka suure kivi otsa. Palju teateid on selle kohta, et korraga tehtu kaks jaanituld, üks põles üleval ridva otsas ja teine maas
annaabi.ee 
