Majanduspoliitika
ühtne kalanduse kogu, siis ei saa tegu olla vaid ühe piirkonnaga. Näiteks Läänemerel on
juba üle 14. piirkonna ja Eestisse jagub neid nelja piirkonna jagu.
5
Pilt 1. ( ELi kalandustsoonid, mis mõjuvad Eestile)
Allikas: Euroopa Komisjon
Ülemisel pildil on välja toodud, kuidas on ELi ühtse kalanduspoliitika poolt ära jagatud
Eesti merealad. Pilt toob hästi välja, et suurim Eesti piiridesse jääv kalandustsoon on
põhjarannikul ning kõige väiksem on Sõrve taga asuv tsoon.
Eestis jagunevad kalandustsoonid kaheks – mere- ja siseveekogu äärssed piirkonnad.
Merepiirkonnad jagunevad omavahel tinglikult kolmeks: Väinamere, Liivi ja Soome
lahe piirkonnad. Siseveekogu äärsed kalanduspiirkonnad on jagunenud Peipsi, Lämmi-,
Pihkva järve ning Võrtsjärve piirkondadeks. ( Kalanduse teg… )
6
1.4. Mõju kalamassidele