parajasti haugiga sinna, kui kange tuul hakkab puhuma järve poole, nii et Ants pole saand sammugi edasi. Korraga järvest hakatud karjuma: «Too me tölpsaba orikas tagasi!» Need karjujad olnud veevaimud. Ants pole hoolind karjujaist, toond kala koju. Kuid sellest ajast kalad kadund sootuks sealt järvest. Muistendid mitmesuguste eritunnustega hiidkalast (sabata, ühe silmaga, punase silmaga, sammaldunud pea või seljaga) on tuntud mitmete rahvaste folklooris. Kalandusealasest kirjandusest võib saada kinnitust, et nn tölpsaba-kalu on tegelikkuses olemas. Teada on juhtumid, kus püüti haruldane sabata haug, kelle keha lõppes selja- ja pärakuuimega, samuti saadi kalapüügil lest, kellel puudus keha tagumine kolmandik Ka on väga suurte haugide ülapool tõesti tumerohelise värvusega, nii et tundub, nagu vees lebaks sammaldunud puuront. Muistendirühm järvede rändamisest vahendab konflikti, milles ühel pool on inimene, teisel
vana tölphännaga pull, Jakob Kõrvi ümbersõnastatud rahvajututekstis tõlksaba sikk. Olend ise jääb enamasti inimsilmale nägematuks ja tema välimus jääb kirjeldamata. Inimesele ohtlik pole neis muistendeis mitte kala, vaid kalakarjasest vaimolend: Muistendid mitmesuguste eritunnustega hiidkalast (sabata, ühe silmaga, punase silmaga, sammaldunud pea või seljaga) on tuntud mitmete rahvaste folklooris. Kalandusealasest kirjandusest võib saada kinnitust, et nn tölpsabakalu on tegelikkuses olemas. Teada on juhtumid, kus püüti haruldane sabata haug, kelle keha lõppes selja ja pärakuuimega, samuti saadi kalapüügil lest, kellel puudus keha tagumine kolmandik. Rahvausundis on eeldusi tähenduslikuks saada samuti püsihaavanditega (nn reiaga) kaladel.