särg, hõbekoger, merisiig ja -forell, haug, vimb ja angerjas. Majanduslikult on olulisemad kilu ja räim. Need kalaliigid on ka Eesti kalatööstuste põhiline tooraine. 75 % püütud kalast läheb Eestis ekspordiks. Kilu- ja räimevarusid Pärast Eesti ühinemist Euroopa Liiduga reguleerib siinset kalandust ühine kalanduspoliitika, mis hõlmab nelja omavahel tihedalt seotud valdkonda: kalavarude kasutamine ja kaitse, struktuuri- ja turukorralduspoliitika ning kalandusalane välispoliitika. Viimase alla kuuluvad ka kalandusalased kokkulepped EL-i mittekuuluvate riikidega ning läbirääkimised rahvusvahelistes organisatsioonides. Eesti kalanduse strateegia järgi peab kalandussektori mitmekesisus säilima ka edaspidi. Strateegia konkreetsemad eesmärgid on: kalurite sissetulekute tõstmine; püügivõimaluste ja suurt tulu; kalakasvatuse kui kasutamata potentsiaali arendamine. võimsuste tasakaalu
toetamiseks on loodud majandus- ja ettevõtlusalased Kalandusvõrgustiku üksus koolitused jms, sadam, turism, Maamajanduse Infokeskuse juurde; koordineerimatus) 4. Pikaajalise projekti raames on loodud 4. Kalavarude hindamise protsessis Kalanduse Teabekeskus kaasaegse vähene sektori kaasatus oskusteabe, koolituse ja nõuande 5. Puudulik kalandusalane kutseõpe on tagamiseks kalandussektorile toonud kaasa probleeme kompetentse 5. Tasemeõppe ja kutseõppe võimalused tööjõu leidmisega (EMÜ kalakasvatus, 6. Alustatud tegevuste projektipõhisus rakendushüdrobioloogia, TTÜ ei taga järjepidevust toiduainete tehnoloogia, TÜ 7. Teadusinfo vähene kättesaadavus bioloogia, EMARA, tulemas sektorile
annaabi.ee 
