"kalanaisest" - 1 õppematerjal

Tõde ja Õigus II Terve tekst

jalad laiali, käed puusas ja karjub täiest kõrist. Ollino naerab, aga härra Maurusel hakkab hirm, sest karjub ju venelane, mitte eestlane ega sakslane, ja enne kui keegi saaks takistada, läheb ja avab ta välisukse, kutsub kalanaise uuesti sisse ja maksab ta kinni -- viimase kopikani, olgu surnud või elava kala eest. Nõnda läks viimane raha vene kalanaise tasku. Ei jätkunudki õieti, sest härra Ollino laenas pisut juurde, et aga saaks karjuvast kalanaisest lahti. See oligi see peaasi, mida ma ei osanud ette aimata, sest kui ma seda oleksin osanud, siis poleks ma teid täna tõesti mitte kutsunud." ,,Tähendab, venelase pärast pühi suu puhtaks," lausus isand Mäeberg paljutähendavalt. ,,Aga millal ma siis nüüd tulen?" ,,Ei julge enam midagi lubada, jään jälle valelikuks," vastas Indrek. ,,Kui te teaksite, kui raske on minu seisukorras olla!" ,,Mõistan, mõistan, noormees," ütles isand Mäeberg kepile toetudes ja püsti tõustes