kliimas kasvuperiood soojalembese karpkala jaoks liiga lühike. Eestisse toodi karpkala esmakordselt 1893. aastal tänapäeva Lätist. (Wiki, 2012) 2.1 Kasvatamise eesmärk Karpkala kasvatatakse tema maitsva liha tõttu, levinud on ka karpkala kasvatamine harrastuspüügi eesmärgil, ning karpkala püügivahendid, mis on väga spetsiifilised, on muutunud väga suureks eraldiseisvaks haruks kalastusvahendite tootmises ja kalamajanduses. Eestis on karpkala kasvatamine raskendatud lühikese suve tõttu, kuid karpkala on hästikohanev veetemperatuuri, hapnikusisalduse ning vee kvaliteedi ja koostise suhtes. Lisaks kasvab karpkala väga kiiresti võrreldes teiste karpkalalastega. 2.2 Kasvatamine maailmas ja eestis Eestis on karpkala kasvatus raskendatud, meie jaheda kliima tõttu. Siiski on Eestis 5 suuremat karpkalakasvatust: Ilmatsalu, Haaslava, Härjanurme, Vagula ja Kuldre, ning on ka palju
minutis. Reostus Lahustuvad ained kantakse nimekirjadesse ja neid hinnatakse eri aspektidest: 1. sanitaartoksiline aspekt 2. üldsanitaarne aspekt 3. organoleptiliselt e. tunnetuslikult 4. kalamajanduslikust aspektist. Need neli aspekti ei kattu omavahel. Sanitaar-toksilisest aspektist hinnatakse vett joogiks ja söögiks. Mõningad keemilised elemendid vees kõlbavad inimesele, kuid ei kõlba kalamajanduses. Üldsanitaarsest aspektist hinnatakse vett ujumiseks ja pesemiseks. Organoleptilisest aspektist hinnatakse vee läbipaistvust, lõhna, maitset. Vesi, mis sellest aspektist ei kõlba inimesele võib sobida kaladele. Ei tähenda ilmtingimata toksiliste ainetega reostust. Vett võrreldakse kõigist neist aspektidest etalonidega. Vee kvaliteedi hindamisel on üle 500 aine, mille sisaldus on standardiseeritud. Arvestatakse seaduspärasust, et erinevus reaalse ja lubatud
annaabi.ee 
