Huvitavat Eesti kalade kohta
tuhat km2, on siin ligikaudu 1200 järve. Nende kogupindala on veidi üle 2100 km 2.
Kõige suurem on Peipsi järv pindalaga 3555 km 2, millest suur osa jääb Venemaa
territooriumile. Selles järves elab 37 kalaliiki. Ligikaudu 30 kalaliiki elab ka
Võrtsjärves, mis on suuruselt Eesti teine järv. Selle pindala on umbes 270 km 2.
Eestis on üle 7000 jõe. Ainult 10 neist ületavad oma pikkuselt 100 km. Kõik need on
aeglase vooluga, kus voolukiirus ei ületa enamasti 1 m/s.
Millised kalaliggid on Eestile iseloomulikud
Eesti jääb piirkonda, mida iseloomustab lõheliste suur hulk. Nendest
iseloomulikumad on rääbis, lõhi, peipsi tint ja haug. Säga on suhteliselt
soojalembene liik, kes juba meist põhja pool, Soomes, üldiselt ei esine. Eestis on
mitmeid rabajärvi, kus kalastik on esindatud vaid üheainsa liigiga, milleks on ahven.
Paljude toitaineterikaste väikejärvede ning tiikide elustikus esineb vaid koger.
Soojalembesemad liigid on roosärg, viidikas, tippviidikas,
annaabi.ee 
