1. Troofilised seosed (autotroofidàfütofaagidzoofaagid) 2. Konkurents (kasutatakse üht ja sama vähest ressurssi) 3. Sümbioos (nt kiirloom ja vetikas- eri liikide vastastikku kasulik kooselu) · Zooplanktoni (ZP) võrdlus · MERES ja MAGEVEES · 1. Liigiline mitmekesisus suur traalidega (Henseni traal, Bongo · 2. Põhilised rühmad: traal). Kalalarvid toituvad Kambrilised - Foraminifera. peamiselt aerjalgsete vastsetest Kiirloomad - Radiolaria. · Aerjalgsed - Copepoda. · Haliplankton mereplankton Hiilgevähid -Euphausiidae. · Hüfalmüroplankton Harjaslõugsed - riimveeplankton Chaetognatha. · Limnoplankton - mageveekogude
Palju on neid troopilistes vetes. Suhteliselt sügavates veekihtides. Tähtsus: 70ndatel alles saadi aru. Tehnika arenes. Planktonis olevate 200-2000 mikromeetriste isendite hulgas domineerivad loomad ehk zooplankton. Kõige rohkem on koorikloomi: aerjalalised (ehk kopepoodid) ja vesikirbulised (ehk kladotseerid). Need 2 rühma on ränivetikate ja viburvetikate esimesed tarbijad. Üle 2000 mikromeetrised isendid kuuluvad makrozooplanktoni hulka (kalamari, kalalarvid ja ka sültjad organismid - meduusid, salbid ehk meretünnikud). Järvedes suurimateks organismideks, kes planktonisse kuuluvad on surusääse vastsed (larvid). Lisaks kuulub planktonisse ka detriit ehk surnud füto- ja zooplanktoni kehad, kõrgtaimestiku osad. Kõige suurem zooplankton on toiduks pelagiaalis (ehk avavesi) elutsevatele kaladele, eriti noorjärkudele. Mikroobne lehter ehk mikroobne ling on bakteritest ja viirustest läbiminev produktsiooni vool.