Eesti kotkad
Saagi jälgimiseks kasutab ta paigallendu, mis
on sarnane hiireviu, madukotka ja tuuletallajaga. Häälitsuseks on tal kõrgetooniline
kiuksumine, mida sageli kasutab pesaelu häirijate peale pahandades.
Toitumine
Eranditult toitub kaladest. Kalapüügil on eeliseks saledam keha, mis annab ka võimalusi
osavust nõudvateks tegudeks. Tihti peale saagi kinnipüüdmist ei saa kalakotkas kindel olla,
kas see saak ka temale jääb, kuna tihti on merikotkas spetsialiseerunud kalakotkalt saaki ära
võtma. Kalakotkas püüab oma saaki meetri sügavuselt ning mõnikord kaob sellejaoks ka üleni
vee alla. Tihti võib minna toitu otsima ka 25km kauguselt. Suureks kiusatuseks on neile
kalakasvandused, kus nad korjavad ära viletsad ja haiged kalad. Aegajalt juhtub ka terveid
kalu sinna hulka. Enamasti sobivad neile 200-300g kalad. Kui kala kaal läheb üle 300g, siis
kalakotkal on raske seda toitu kaugele kanda. Kalakotkas võib süüa konni ja hiiri ka, kui