EESTI LOODUSKIRJANDUSE LUGU
Temaatilisel alusel võiks kala-
püügikirjadest moodustada täiesti omaette tekstiderühma. Varasest popu-
laarteaduslikust kirjandusest kuulub sellesse rühma Jaan Spuhl-Rotalia
"Kodumaa kalad" (1896). See suures osas saksa- ja venekeelsel materjalil
põhinev raamat on kohandatud eesti oludele. Eestimaal elavate kalaliikide
loodusteaduslike kirjelduste kõrval pakub raamat infot iga liigi kulinaar-
sete omaduste kohta ning annab ülevaate kalatoidulistest linnuliikidest.
Kalakirjandust on silmapaistvalt viljelenud Rudolf Sirge (selle kohta vt
Eesti looduskirjanduse lugu 259
põgusat käsitlust Jõgi 1973), mõnevõrra ka Kustas Põldmaa, Juhan Smuul,
Jüri Tuulik ja Ülo Tuulik, Vladislav Koržets jt.
Analüüsides eesti looduskirjandust paikkondlikkuse alusel, selgub, et
meil on suhteliselt hästi läbikirjutatud piirkondi; eeskätt atraktiivse loo-
dusega Lääne-Eesti saarestik ning Kirde-Eesti metsa- ja rabamassiivid;