pärast üksteist surmavalt haavata Kaudne olelusvõitlus isendid üksteist otseselt ei mõjuta, kuid konkureerivad sama ressursi nimel. Kokku ei puutu, kuid ärasöödud toit võib kaasa tuua teise organismi surma. Näiteks lõvid ja gepardid toituvad samadest saakloomadest ning seetõttu mõjutab ühe liigi esinemine samal alal teist negatiivselt. 3. Looduslik valik (mõistete liigid, näited) Stabiliseeriv valik soosib keskmiste tunnustega isendeid. Näiteks kalakajakal on optimaalselt kurnas kolm muna. Sellest vähem või rohkem munevad linnud saaavad tavaliselt keskmisest vähem järglasi.(liiga heledad või tumedad langevad röövlooma söögiks kergemini) Suunav valik olukord, kus valik soosib keskmisest erinevate tunnustega isendeid. Näiteks võivad varasemad head tunnused muutuda ebasobivateks(eemaldab heledad ja soosib tumedaid) Lõhestav valik soosib populatsiooni äärmuslikke tunnuseid; selle
Nokk on sisemaal. Talveperioodil "kjaukjaukjau". kollane, punase laiguga. Jalad on võib neid kohata heleroosad. prügilates, kus nad käivad toitu otsimas Kalakajakal on välja kujunenud oma Kalakajakas on halli mantli, valge Elupaigaks on peamiselt suhtluskeel. Selleks on väga palju peaga, tumeda silmaga, kollakas- mererannik ja saared, erinevaid poose ja häälitsusi: roheliste jalgade ja nokaga kajakaliik. kuid samas pesitseb ka ähvardus, hirm, nokkimine, Kalakajaka tiibu iseloomustavad siseveekogude ääres ja
eeskätt väiksemate kajakaliikide ja ka naabrite munadest ja poegadest. Rannikutel elavad linnud valivad pesakohaks tihti mõne rannalähedase suure kivi või võib näha ka järvesaartelt, rabalaugastelt. (Linnumääraja , 2015) Pilt 7. Hõbekajakas (Larus argentatus), Pilt 8. Hõbekajakas (Larus argentatus), (Autor: Kerli Neljas), 2015 (Autor: Jaak Põder), 2007 2.4.2.2 Kalakajakas (Larus canus) Minu aatluse analüüsides võib arvata, et kalakajakal on sarnane välimus nagu hõbekajakal, kuid suurus on neil erinev. Paljudel kajakatel on helehall mantel või hoopis pea ja rind hallikaspruunid ning ülemine kehapool pruuni soomusmustriga. Pea ja alumine kehapool on rohkem valged. Tiiva otstest on musta värvi. Nokk on pikk ja allapoole kaardus ning kollast värvi. Jalad on kollast värvi. (Vaata pilt 9,10) Kalakajat nagu ka hõbekajakat leidub rohkelt ka mereääres, sest nad toituvad kalast. Kuna
annaabi.ee 
