Maailma kalandus ja vesiviljelus
Nii tegutsevad mitmed Euroopa
kalahaudejaamad pärast vee kvaliteedi paranemist ja teatavate infrastruktuuriga seotud
ümberkorralduste läbiviimist, mis annavad rändava eluviisiga liikidele tagasi liikumisvabaduse,
näiteks jõgede taasasustamisega lõhe ja tuuraga.
Sellised avalikku huvi pakkuvate küsimustega tegelevad kalahaudejaamad võivad osaleda ka
merevarude rikastamise projektides. Sellise tegevusega hakati tegelema XIX sajandil ja see seisneb
loodusliku kalavaru tugevdamises kalahaudejaamast pärinevate noorkaladega, et säilitada
kalandusest sõltuvat majandustegevust. Sellise rikastamisega on tegeldud näiteks Läänemere lõhe
või Põhjamere hariliku merekeele puhul. Tuleb märkida, et selliste teaduspõhiste kalahaudejaamade
avastusi rakendatakse hiljem sageli kommertseesmärgiga vesiviljeluses.
Intensiivne magevee vesiviljelus
Intensiivse protsessiga magevee vesiviljeluskasvatus hõlmab üldjuhul mitut kandilist