EESTI KALANDUSE STRATEEGIA 2014 – 2020
veterinaarteenuste kättesaadavusele) ning kaasama senisest enam kalureid kalavarude
hindamise protsessi.
Konkurentsivõimelise teadus-arendustegevuse puhul on oluline teadlaste järelkasv,
mis Eestis on teatud valdkondade puhul probleemiks. Kui Eestis tervikuna nähakse, et
teadlaste arv peaks kasvama rohkem kui 1500 teadlase ja inseneri võrra ning seda
eelkõige ettevõtlussektoris28, siis kalanduses on puudu püügivahendeid ja
tehnoloogiaid ning kalahaigusi valdavatest teadlastest/õppejõududest.
Kuigi Eesti teadus on rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline (nt edukus 7.
raamprogrammis), siis maht jääb oluliselt EL keskmisest maha - teaduse rahastamine
teadlase kohta on ligi kolm korda madalam EL keskmisest.29 Lisaks peab arvestama,
et teadus- ja arendustegevuse rahastamine on senisest veelgi enam projektipõhine,
mis võib luua suure killustatuse ja ei pruugi tagada jätkusuutlikkust teatud teadus- ja
arendustegevuste korral (nt
annaabi.ee 
