EESTI KALANDUSE STRATEEGIA 2014 – 2020
piiriveekogud ning suuremad jõed ja järved. Lisaks võiks ühe võimalusena kaaluda ka
veekogude kalavarude majandamiseks teenuse sisseostmist harrastuskalapüügi
organisatsioonidelt. Hetkel puudub klubidel võimalus suunata vahetut inimmõju ja
reguleerida ressursi kalastussuremust ning saada tasu majandustegevuse eest.
Riigipoolne abi kalandusturismi arendamisel on otstarbekas ka vajalike
infrastruktuuriobjektide rajamisel, kalandusturismialaste koolituste (nt kalagiidid)
toetamisel ning kalandusturismi võimalustest teavitamisel nii Eesti kui ka
naaberriikides. Kindlasti on kalavarude hea seisundi saavutamine kalandusturismi
arendamise eeltingimuseks.
Harrastuspüüdjatest ning nende saakidest ülevaate saamiseks tuleb jätkuvalt
panustada erinevatesse sektori uuringutesse. Uuringute esmane eesmärk on välja
selgitada peamised näitajad ning nende muutused harrastuskalapüügisektoris.