Angerjas looduses ja kalakasvatuses
produktiivsus oli ainult 0.07 kg hektari kohta aastas. Võrtsjärve kalurid püüdsid sõjaeelsetel
aastatel kala peamiselt nakkevõrkude ja mitut tüüpi nootadega, mõrdu kasutati vähe.
Nendesse püünistesse sattus angerjat harva. Narva hüdroelektrijaama ehitamine 1950ndate
aastate algul tõkestas peaaegu täielikult angerjate loodusliku tee merest Peipsi-Pihkva järve
basseini veekogudesse, sealhulgas ka Võrtsjärve. Selle tagajärjel kadus angerjas peagi järve
kalafaunast. Et taastada angerjakarja arvukus Võrtsjärves ja paremini ära kasutada järve
kalaproduktsiooni võimalusi, toodi alates 1956. aastast regulaarselt järve loodusest püütud
angerjamaime.
1.3. TOITUMINE, SIGIMINE
Angerjas on rangelt öise eluviisiga ja röövtoiduline, looduslikud vaenlased puuduvad.
Saakloomad vastavalt isendi suurusele (putukavastsed, ussid, kirpvähilised, väiksed kalad).
Esineb ka perioode, kui ei toitu (rände ajal)
annaabi.ee 
