Võrtsjärve veetaseme muutustest
läbipaistvusega.
Elustik (kalad, plankton, taimed)
Jõed toovad rohkesti mineraal- ja toitaineid ja teevad järve rohketoiduliseks. Reostavad
väetisained lämmastik ja fosfor - pärinevad ümbritsevatelt põldudelt ning valgala
piiresse jäävate linnade (Valga, Viljandi, Tõrva) ja väiksemate asulate reoveest.
Eutrofeerumise selgeks märgiks on roostike kiire laienemine ja elustiku liigilise
mitmekesisuse vähenemine viimastel aastakümnetel
Võrtsjärve kalafaunasse kuulub 35 liiki. Peamisteks töönduskaladeks on koha, angerjas,
latikas ja haug. Palju on ahvenat, särge. Viie- ja kuuekümnendail aastail oli Võrtsjärvel
kiisajärve kurvavõitu kuulsus, sest valdava osa kalasaagist andis väheväärtuslik
prügikala. Tänu limnoloogiajaama teadurite ettepanekute (traalpüügi lõpetamine,
kalakaitse tõhustamine, angerjamaimude regulaarne sissetoomine) rakendamisele on
nüüd püügis ülekaalus suured ja hinnalised kalad
annaabi.ee 
