kevadel. Tiinus kestab 89 kuud. Emane sünnitab ühe poja. Vastsündinu on karvane ja avatud silmadega, tal on 26 hammast ja ta kaalub 1,5 kg. Poegade eest hoolitsevad emakalaanid ja teevad seda väga hoolsalt. Eriti liigutav on näha, kuidas selili ujuv ema võtab poja käppade vahele ja hellitab seda. Pojad hakkavad ise ujuma 23 nädala vanuselt. Aastase looma mass on juba 1719 kg. Suguküpsus saabub 3. eluaastal, kuid kalaanide suremus on suur. Uurijad on täheldanud, et ka asurkondades (andmed varieeruvad 6200 ja isegi 2000 isendit näit Alaskal) elavad (peamisel isased) saarmad harrastavad territoriaalset käitumist, koos selle juurde kuuluva märgistamise, kraapimisjäljed ja harvade võitlustega. Suhtlus Samas on saarmad asurkondades väga vilkad suhtlejad. Nad teevad suhtlemisel mitmesuguseid häälitsusi. Saarmapojad niuksuvad kui neid üksi jäetakse
Kütitakse ka haruldasi mereloomi kotikuid ja kalaane, kel on väärtuslik, vastupidav ja ilus karusnahk. Nende loomade laskmine on aga piiratud ja seadusega rangelt reguleeritud. (3) Leidub naftat ja maagaasi (saare põhjaosas ja Aniva lahe selfil), kivi- ja pruunsütt, rauamaaki ja kulda. (7) 8.4 Merisaarmaste küttimine. Kalaani nahk on äärmiselthinnatud. Seetõttu kütiti teda alates 18. sajandi keskpaigast nii halastamatult, et 1910. aastaks oli elus vaid umbes 1000 looma. Kalaanide kaitse alla võtmisega hakkas nende arvukus pikkamööda kasvama ning jõudis 100 000 isendini. (11) Tänapäeval on kalaanide suurimaks ohuks merede reostus. (11) 15 Kasutatud kirjandus 1. http://www.klimadiagramme.de/Asien/juschnosachalinsk.html 2. Eneke 3, kirjastus ,,Valgus" 1984, Tallinn 3. ,,NSV Liidu füüsiline geograafia. VII klassile" A.Solovjov, N.Dik, G.Karpov, I
annaabi.ee 
