Tee
keetma. Kõrvaloleva põõsa küljest kukkusid kuivanud lehed keevasse vette ja pruun vedelik
segunes veega. Kuna valitseja oli ka teadlane, oli ta väga huvitatud uuest vedelikust. Ta jõi
seda natuke ja leidis selle väga värskendava olevat. Ta ei tahtnud enam midagi muud juua.
(http://www.coffeetea.info/ee.php (28.10.10)). Sellise legendi kohaselt loodigi tee. Tee kohta
on mitmeid müüte ja nende tõelisuses on paljud ajaloolased kahelnud.
Jaapani teetark Kakuzo Okakura on oma raamatus öelnud: ,, Tee on kunstiteos ja vajab
meistrikätt, et ta avaldaks oma õilsamaid omadusi." Hiinas oli tavaks teelehti aurutada, uhmris
purustada, koogiks vormida ning keeta koos riisi, ingveri, soola, apelsinikoorte, vürtside,
piima, ja mõnikord ka sibulatega. Teevaimustus jõudis kõrgpunkti Songi valitsemise ajal.
Korraldati ka võistlusi, kus prooviti ja hinnati uusi teesegusid. (Gööck, 7-8).
Teest oli saanud põhiline kaplemise vahend