V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
kaastundlikult appi tõttas sellele, kes oli otse viletsuse, inetuse ja tigeduse kehastus.
Häbiposti juures- oli see vaatepilt otse meeltülendav.
Isegi rahvas sattus sellest vaimustusse ja hakkas käsi plaksutama, kisades ja juubeldades
rõõmust.
Just sel silmapilgul märkas patukahetseja oma aknaavast mustlastüdrukut häbiposti
platvormil ja saatis tema poole hirmsa needuse: «Ole sa neetud, Egiptuse tütar, ole sa
neetud, ole sa neetud!»
225
V. KAKULOO LÕPP
Esmeralda kahvatas ja tuli platvormilt taarudes alla. Suletu hääl jälitas teda ikka veel:
«Tule alla, tule maha, sa Egiptuse varganägu, küll sa kord sinna jälle üles pead ronima!»
«Kongisolijal on omad tujud,» sosistati rahva hulgas, aga midagi muud ka ei lisatud.
Sääraseid naisi kardeti, ja see kindlustas nende puutumatuse. Hoiduti kallale tungimast neile,
kes ööd kui päevad aina palvetasid.
Oli aeg käes Quasimodot alla tuua