KAKULISED
kakud ise algusest lõpuni ei ehita (Pappel, 2001). Selle asemel pesitsevad nad puuõõntes,
vanades linnupesades, puutüügastel (pilt 6), kaljueenditel, maas, mõni ka hoonetes (näiteks
kirikutornides) (Eesti... 2011).
Pilt 6 Händkaku kurn (Kontkanen jt, 2004:75)
Üks kakkudest, keda ka koduhoovis pesitsemas võib leida, on kõrvukräts (pilt 7). Tema
puuõõnsustest ei hooli ning seab kodu sisse näiteks vanas haraka- või varesepesas (Ader,
2008).
Kõikidel kakuliikidel on valged munad. Tõenäoliselt pole hämaras pesaõõnsuses munadel
kaitsevärvust väga vaja. Hele värvus aitab aga neid näha vanematel. Eesti kakkude pesades on
tavaliselt 26 muna (Pappel, 2001).
Haudumist alustab emaslind kohe pärast esimese muna munemist. Ülejäänud munad muneb ta
vähemalt päevaste vahedega. Viimane poeg võib seetõttu kooruda kuni kaks nädalat hiljem
esimesest järeltulijast. See võib kehvematel toiduaastatel põduramatele poegadele