Leib
Lauritsapäevaks oli uudseleib juba kõigil
laual ja selle kohta oli vanarahval ka vastav ütlemine: „Laurits toob laia leiva”.
Kagu-Eestis küpsetasid perenaised kevadel karjalaste meeleheaks ja
karjale õnneks väikese leivakaku, mille keskele vajutatud lohku suruti poolest
saadik terve muna.
Leival on oluline koht olnud ka eestlaste tavanditoitude hulgas. Näiteks
katsikule minnes oli vanimaks katsekakuks ehk tuhuleivaks parem puhtast
viljast kakuleib, odrajahust karask, odraleib või muu kakk.
Leiba kasutati ka õnnetoomiseks ja ennustamiseks. Seda eriti pulmades ja
jõulude ajal. Leib oli vanade eestlaste jaoks püha.
Sandra Miil K-13 A
annaabi.ee 
