KAKULISED
Avamaastikul jahti pidavad kakud saalivad madallennul toitumiskoha
kohal ja ründavad saaki õhust. Kõige rohkem Eestis pesitsevatest kakkudest kasutavad
saalimislendu kõrvuk- ja sooräts. Teised kasutavad peaaegu alati ootamistaktikat (Kontkanen
jt, 2004:68).
Pilt 4 Händkakk saagiga (Savisaar, 2008)
Kakud toituvad põhiliselt pisiimetajatest, aga nad kütivad ka linde, kahepaikseid ja roomajaid,
selgrootutest limuseid, usse ja lülijalgseid (Allas jt, 2007:12). Kakudele sobib söögiks
tegelikult kõik, kellest jõud üle käib (Pappel, 2001). Kuigi on ka kitsamalt spetsialiseerunud
kakke nagu kõrvukräts, sooräts ja karvasjalg-kakk, kes sõltuvad peaaegu täielikult
uruhiirlastest (Kontkanen jt, 2004:69).
Kakkude söögikohtades enamasti saakloomade jäänuseid pole. Puu otsas kistakse suled ära,
ning pisiimetajad neelatakse tervelt alla või ainult paariks osaks tükeldatuna. Erandiks on
ainult kassikakk, kes võib rünnata ka nii suurt looma nagu jänes
annaabi.ee 
