Referatiivne uurimustöö läänemere kohta
Kõik nimetatud liigid on väga avarasoolsused loomad.
Vee soolsuse langemisega kaasnemb karpidel, nagu ka teidtel mereloomadel
kääbustumine.
Teod: Merelise päritoluga tigusid esineb Läänemeres vahe. Nendest enamiku levik
piirdub ainult Läänemere lõuna ja lääneosaga. Mageveetigude enamik suudab elada
üksnes tugevasti magestunud meresoppides ja jõgede suudmealadel, kus veesoolsus ei
ulatu üle 4 promilli.
Kümnejalgsed: Kümnejalaliste seltsis on kõigest kaksvormi, nimelt 40-50 mm
pikkune valkjashall, põhjameregarneel ja veidi suurem 50-60 mm pikkune
läänemeregarneel.
Kirpvähilised: Kirpvähke tuntakse Läänemeres rohkem kui 20 liiki. Nende seas
kõige tavlisem on perekond kirpvähi esindaja- 10-25 mm pikkuse, seltsile
iseloomuliku külgedelt lapikuks litsutud ja lookjalt kõverdunud kehaga loomakesi,
kes elavad peamiselt rannalähedal, taimestikuga kaetud merepõhjal.
Kakandilised: Kakandiliste seltsi kuuluvatel vähkidel on keha võrreldes
annaabi.ee 
