Kõige kõrgema rinde moodustavad hõredalt paiknevad 50-60 meetri kõrgused hiidpuud. Põhivõrastik on tihedam ja paikneb 30-40 m kõrgusel. Kõige alumises rindes sirgub ohtralt palme. Palju liaane ja epifüüte, sest maapind on hämar. Paljudel suurtel puudel on enda toestamiseks plankjuured. Häiludes ronivad mööda tüvesid filodendronid ja ka monsterad. · Loomastik: tuukanid, möira- ja kaputsiinahvid, palju konni, pisi-puukonn, kaksvarvas-laisik, krokodillkaimanid, leeguanid, · Loode-kagusuunalised mäeahelikud kõrgeim tipp 3820 m. · 1200-1500 meetri kõrgusel algavad pilve- ehk udumetsad. Kõrgemal on madalam temperatuur. · Mäel on mets hõredam ja valgusküllasem, mistõttu on maapinnal rohkem taimi. Palju samblaid nii maas kui puuokstel. Lõunapoolsetes pilvemetsades on igihaljad tammed, tüvedel palju samblikke, puusõnajalgu ja orhideesid.
annaabi.ee 
