20.sajandi II poole muusika ettekanne - Arvo Pärt
Konservatooriumi lõpetamise ajaks oli Pärt juba ka väljaspool Eestit heliloojana
tuntud. Aastal 1962 saavutasid tema lastekantaat "Meie aed" ja oratoorium "Maailma samm" esikoha
üleliidulisel noorte heliloojate võistlusel. Tema esimest orkestriteost "Nekroloog" (1960) mängiti peagi
pärast valmimist Moskvas ja Leningradis, samas kui Eestis teost moodsate kompositsioonivõtete
pärast teravalt kritiseeriti - esimest korda eesti muusikas oli Pärt kasutanud dodekafoonilist
(kaksteisthelimuusika) tehnikat. 1963. aasta sügisel käis Pärt esimese eesti heliloojana festivalil
"Varssavi sügis", mis oli tollal üks olulisemaid uue muusika foorumeid. Sealt saadud muljete mõjul
valmis orkestripala "Perpetum mobile" (1963), eesti avangardse muusika tähtteos (pühendatud Luigi
Nonole, kes aitas teose ka Euroopa kontserdilavadele).
Pärt kujunes seega kiiresti heliloojate noore põlvkonna liidriks, ta oli neist uuendusmeelseim,
eredaim, säravaim