Kakskeelsus
olukorda ning kahandab keeleõppeks vajalikku õpimotivatsiooni (Rannut 2003: 98).
9
Kokkuvõte
Kakskeelsus ehk bilingvism on kahe keele võrdselt täiuslik valdamine (Kirch 1988). Beker
(1995:6) defineerib kakskeelsuse käsitlemisel nelja erinevat keelevõimet, mille osas võivad
kakskeelse inimese keelevõimed erineda: kuulamine, kõnelemine, lugemine ja kirjutamine.
Kakskeelsuse tüübid:
· rikastav kakskeelsuses
· taanduva kakskeelsus;
Teises keeles õppivate laste põhilised arusaamis- ja toimetulekuraskused:
1. Õpilane ei oska reageerida.
2. Õpilane jääb teadmisteta.
3. Keskendumisraskused.
4. Väljendusraskused.
5. Madal enesehinnang.
10
Kasutatud kirjandus ja allikad
Baker, C. (2005). Kakskeelne laps. Tartu: Haridus- ja Teadusministeerium.
Hallap, M. (2006). Kakskeelse lapse kõne eripära. Eripedagoogika nr. 26
annaabi.ee 
