pärilikkuse ilminguid. Taoline suhtumine on aga seotud väheste teadmistega lapse normaalse arengu käigust. Kaasaegne teadus on tõestanud, et pole olemas kaasasündinud kalduvust kriminaalselt käituda. 40 aasta jooksul koguti Ameerikas ja Euroopas andmeid ühemunakaksikute kohta. Kui probleem oleks geneetilises materjalis (kaksikute puhul on see aga samasugune), siis on loogiline eeldada, et mõlemad nad peaksid olema kurjategijad. Ometi leidus küllalt kaksikutepaare, kelle seas osutus pahategijaks vaid üks. Nende uuringute tulemused võimaldasidki teha järelduse, et halbu kalduvusi ei pärita. Kuid siiski mõningad päritavad geenide kombinatsioonid, metabolismi iseärasused, võivad soodustada agressiivsuse arenemist. Samas on võimalik varase vahelesegamise abil ennetada suurt hulka probleeme. Kasuvanem mängib lapsega rohkem Kasuvanemaid piinab ka kahtlus, kas nad ikka suudavad olla lapsele tõelisteks vanemateks
Spetsiifilist genotüüpi puudutav. Kas kurjategijate genotüüp erineb mingit moodi mitte kurjategijate omast? Me tahame saavutada seda, et inimesed ei kardaks geeniuuringus osaleda. KA on sellised, kus uuritakse kui palju kromosoome üldse on jne. Tavaliselt on meil 23 kromosoomi paari. 2.5. Kaksikute uuringud. Nende uuringute puhul võrreldakse ühemunarakukaksikuid - monosügootsed kaksikud (MZ) ja erimunarakkude kaksikuid - disügootsed (DZ). Uuringu sisuks on see, et uuritakse kaksikutepaare ja püütakse leida, kas paarid käituvad ühtemoodi. MZ kaksikute puhul langeb käitumine kokku 60%, DZ kaksikute puhul 30 %. Kokkulangeva käitumise protsent on erinevatel uuringutel olnud erinev. Eeldatakse, et kaksikute paari liikmed elavad omavahel võrreldes võrdsetes sotsiaalsetes tingimustes. Ja seega sotsiaalsete faktorite mõjust põhjustatud käitumise kokkulangevus peaks nii MZ kui DZ kaksikutel olema samasugune. Bioloogiline sarnasus on aga MZ ja DZ kaksikutepaaridel erinev - MZ
annaabi.ee 
