Seened
kehaõõnsustes pärmina, aga kultuuris toatemperatuuril kasvatades seeneniidistikuna.
Kottseentel, kel esinevad hüüfid, ei pruugi tsütoplasma ühinemisele e. plasmogaamiale
mitte alati järgneda tuumade liitumine e. karüogaamia. Selle tulemusel kujuneb enamasti
lühiealine, dikarüoosne e. kaksiktuumaline faas, mil igas rakus paikneb kaks ligistunud
tuuma. Tuumad läbivad samaaegselt järgnevad jagunemised, mille tulemusel tekib hulk
kaksiktuumalisi rakke. Kaksiktuumalised hüüfid on enamasti ümbritsetud ning kaitstud
eristunud haploidsete hüüfidega, mis moodustavad viljakeha.
Tuumade liitumine (karüogaamia) toimub noores eoskotis. Diploidne sügoot läbib
seejärel koheselt meioosi, mille tulemuseks on neli diploidset tuuma. Viimaste mitootilise
jagunemise tagajärjel valmib kaheksa haploidset kotteost. Seega iseloomustab kottseeni nii
dikarüoosse kui diploidse faasi lühiealisus. Oluline iseärasus võrreldes kandseentega on
annaabi.ee 
