imiklapp sulgub, surveklapp avaneb ja vedelik voolab selle kaudu survetorustikku. Kolbpumba jõudlus on kuni kuni 0,3 m³/s, rõhk kuni 10 000 m ja enamgi, kasutegur 0,8 ... 0,9 Membraanpump- on tööpõhimõttelt sarnane kuid tavaliselt väga väikese jõudlusega. Kolvi asemel on membraan. Hammasrataspump- vedelikku teisaldavaid kambreid moodustavad hammasrattad. Kaksiktoimekolbpump- kaks töökambrit,üks kummalgi pool kolbi.Kui ühes kambris on survetakt,teises on imitakt Diferentsiaalkolbpump Rootorpump- imi ja survepooled on eraldatud pöörleva tööorganiga klappe ei ole
väheneb proportsionaalselt toitejoa vooluhulga ja rõhu (p) vähenemisega. H P toitejoa rõhk p 1 p p2 3 Q Küsimus 21. Kolbpumpade liigitus: üksiktoimekolbpump, varbpump, kaksiktoimekolbpump, diferentsiaalkolbpump nende tööpõhimõte, tööskeemid , töötsükkel, tööparmeetrid. 53 Üksiktoimepump Selle pumba eritunnuseks on ,et pumba tootlikkus on väga ebaühtlane. Imitakti ajal survetoruuse vett ei anta ja ka survetakti ajal on pumba tootlikkus ebaühtlane (oleneb kolvi liikumise kiirusest) Q= max .kui kolvi kiirus on max. so. kolvi käigu keskosas. Reaalse üksiktoimega kolbpumba tootlikkus oleneb pumba silindri mõõtmetest ,
annaabi.ee 
