jne Eesti rahvuslik tikand ▪ Andmeid leidub juba 17. sajandist ▪ Kasutati rahvarõivaste kaunistamiseks aga tikiti ka vaipasid ▪ Vanem ornament on geomeetriline ▪ Taimornament on uuem ▪ Algsed põhivärvid: valge, must, kollane, roheline, pruun ja madarapunane Rahvuslikud ornamendid - arhailine tikand Elupuu, sõõr, rõngasrist, kodarratas, kaheksaharuline täht, rist, kolmik- ja viisikoks, elupuuõis, kaksikrist ja roos Muhu tikand e. Sagedamini lilltikand kasutatavad lilled: tulp, tähelill (päevalill), roos, nelk, nartsiss, ka mõned eksootilised liblikõielised ja sibullilled ning granaadipuu viljad Kaheksakand ehk Muhu mänd ▪ Kaheksa tipuga, või ka valgust kiirgav rist ▪ Sagedasti esinev ▪ Levinud ka mujal maailmas ▪ Kaitsev sümbol 4. Huvitavat Huvitavaid tikandeid Daniel Kornrumpf’i ülirealistlikud portreetikandid 3D mesilasega meepurgimüts Kasutatud materjalid
• Eesti rahvakunstis tugines kõige otstarbekusel, mis oli tarbekunsti juures kõige olulisem ehk siis funktsionaalsus. • Esteetiline pool kajastus ornamentikas ehk kirjas, mis võis kanda kindlat sõnumit või teavet ja mida võis mõista üksnes selle kasutaja. Ornamendi valikus oli kindel koht ka kirikukunstis, kasutati nii kirikukunstis kaunistatud elemente kui ka ürgseid maagilisimärke (rõngasrist, kaksikrist, nõiamärgid nt viiskand, kaheksakand, kolmnurk, rist). Mängiti vormi-, värvi-, ja pinnaornamentikaga. • Objektid mis olid seotud pidupäevadega. Naised- ehted ja rõivastus, aga kaunistati ka igapäevaseid esemeid( koodid, rehad, härja itked) esemed võisid olla kaunilt töödeldud. • Enamik esemeid on pärit 19. sajandist ja 20. sajandi algusest. See on see aeg,
annaabi.ee 
