V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
pärast Guillaume Chartier' surma oli saanud Pariisi piiskopiks oma patrooni Olivier le Daimi
* armust, kes oli Louis XI habemeajaja jumala armust.
Quasimodo oli niisiis Jumalaema kiriku kellalööja. Aja jooksul oli mingi tihe side
kellalööjat kiriku külge sidunud. Maailmast igaveseks irdunud kahekordse
1 Koleda karja hoidja on karjast ise koledam (lad. k.).
141
õnnetuse, oma teadmatu päritolu ja inetu välimuse tõttu, juba lapsepõlvest suletud sesse
ülepääsmatusse kaksikringi, oli vaene õnnetu harjunud mitte midagi nägema sellest
maailmast väljaspool kirikumüüre, mis teda oma varju alla olid võtnud. Jumalaema kirik sai
talle ta kasvamisel ja arenemisel järgemööda munaks, pesaks, koduks, isamaaks ja viimaks
maailmaks.
Kindlasti valitses mingi salapärane, saatuse poolt ette määratud harmoonia selle olendi ja
ehituse vahel. Kui Quasimodo alles väikesena roomakil ja hüpakil võlvide all hämaruses