Kineetilise energia teoreem
veidi selgust saada. v1
Alustame kettast 2, sest kogu süsteemi paneb liikuma2 just kettale 2 2 rakendatud konstantne
pöördemoment M. LKetas E 2 hakkab Dpöörlema B paigalseisust
K momendi M poolt osutatud suunas.
Tähistame selle ketta nurkkiiruse lõpphetkel tähega A2 . See määrab ära ketta 2 äärepunkti K kiirus-
vektori v K . Kuna ketas 2 ja kaksikplokkv3 teineteise suhtes absoluutselt ei libise, siis on sama kiirus
M
v K ka kaksikploki 3 vastaval punktil, 1mis kettaga 2 kokkupuutes on. Kuna aga v K on ka
4
kaksikploki 3 äärepunkti kiirusvektoriks, 3 siis ta määrab täielikult ära kaksikploki 3
vK
horisontaaldiameetri punktide kiiruste jaotuse