Esiajalugu ja selle periodiseering
alguses, võttes üle raudesemed ning lõppes alles u 300 eKr.
Kesk-Euroopas sai kas 1500 või 1200 eKr alguse oma kohalik urniväljade
kultuur. Juhtmuistiseks kalmistud, kus esines sageli koos nii
põletusmatuseid urnidesse kui ka laibamatuseid. Tuntuimaks
muistiseks on Tsaka kääpad Lõuna-Slovakkias. Mõnedes kohtades
esineb kääbastes kivikonstruktsioone. Matmispaigad üldiselt olid väga
suured, maeti kaksikkoonilistes urnides või muudes savinõudes.
Rohkesti teatakse sellest kultuurist ka pronksesemete peitleide, milles
kõige rohkem oli odaotsi, mõõku, õõskirveid ja sirpe. Elati nii
kindlustatud kui ka avaasulates. Omad iseseisvad urniväljade
kultuurirühmad olid ka Saksamaal, Inglismaal ja Pürenee poolsaarel.
Skandinaaviamaades on pronksiajal nii pikk kui lühike periodiseering.
Lühikese järgi jagunes see kaheks: 18001100 eKr oli varane ja 1100
annaabi.ee 
