Tartu murre, Otepää murrak
ng-ühendi nõrgaastmelisele vormile vastav häälik saarte murdes (nt löad
`lõngad', kiad `kingad').
æ kõrisulghäälik Võru murdes sõna lõpul (mitmuse nimetavas pääæ `pead',
dainfinitiivis
seläteæ `seletada', käskivas kõneviisis annaæ `anna' vm).
¦ ühenduskaar osutab hääldusseostele (nt ma¦i tia `ma ei tea'). Kõrisulghäälikust
võib
johtuda kokkuhääldus (lausefoneetiline assimilatsioon), kus järgneva sõna
alguskonsonant
kandub eelneva sõna lõppu ja tekib kaksikkonsonant, nagu sääntses¦sarvõp¦pään;
äräk¦`kaonuæ.
· punkt tähistab vajaduse korral pearõhku rõhulise silbi täishääliku järel (para`ai·gu
`praegu').
( ) ümarsulgudes esitatakse:
a) sõnad, sõnaosad või üksikhäälikud, mis on plaadilt halvasti kuuldavad;
b) sõnavorme selgitavad märkused;
c) teksti mõistmiseks vajalikud sõnaseletused (võrdusmärgiga).
[ ] nurksulgudes on koostajate poolt lisatud sõnad.
10
6.1
annaabi.ee 
