Barbara McClintock
tunnustega, ning ta näitas telomeeride ja tsentromeeride rolli kromosoomi piirkonnad, mis on tähtsad
geneetilise informatsiooni säilitamiseks.
1940.aastatel leidis USA bioloog Barbara McClintock, et maisitaime geneetilises materjalis liiguvad
ühest paigast teise ,,kontrollivad elemendid" ja avastas, et stressitingimustes migreeruvad genoomi
teatud piirkonnad ja lülitavad uues asukohas geene sisse ja välja. Tol ajal ei olnud James Watson ja
Francis Crick veel avastanud DNA kaksikheeliksstruktuuri ning inimesed alguses ei uskunud, läks
neli aastakümmet, kuni 1983 aastal sai ta alles Nobeli preemia füsioloogia- või
meditsiiniauhinna transponeeruvate elementide avastamise eest. Hiljem nähti, et geneetiline
mosaiiksus esineb mitte ainult taimedel vaid ka taimedel ja inimestel.
McClintock avastas transposoonide nime kandvad mobiilsed elemendid, mis kasutavad lõika-ja-
kleebi-mehhanismi, et liigutada DNA tükikest mööda raku genoomi. Ajus on mobiilseteks